Motte-and-Bailey on lossi vorm, mis asub kõrgendatud pinnasel ning on ümbritsetud kraavi ja kaitsetaraga. See oli 11. sajandil Euroopas levinuim lossivorm, välja arvatud Skandinaavias. Motted olid künkad, mõned looduslikud, mõned inimtekkelised, mille kohal oli torn. Nende ümber oli kraav, mis oli kohati veega täidetud. Inimtekkeliste mottide jaoks võeti selle ehitamiseks vajalik maa ümbritsevast kraavist, et… Read More »
Enamik inimesi kandis keskajal villaseid riideid, aluspesu (kui üldse) oli linasest riidest. Talurahva seas pügati üldiselt lammastelt villa ja kedrati seda riide jaoks niidi sisse perenaiste poolt. Värvid olid tavalised, nii et isegi madalama klassi talupojad kandsid sageli värvilisi riideid. Kasutades taimi, juuri, samblikke, puukoort, pähkleid, purustatud putukaid, molluskeid ja raudoksiidi, on võimalik saavutada peaaegu… Read More »
Keskaegsed ruumid tunneb suures osas ära nende kaasaegsete kolleegide järgi tagasihoidlikumates kodudes. Köögid on ikka köögid. Nii ka sahvrid ja sahtlid. Nii ka keldrid. Voodi kambreid tuntakse nüüd magamistubadena. Käimlatest on saanud tualetid ja vannitoad. Saalid on muutunud esikuteks ja söögisaalid on võtnud üle ühe nende põhifunktsioonidest. Päikeseenergia, kabinetid ja buduaarid on muutunud elutubadeks, raamatukogudeks… Read More »
Kuni 20. sajandi alguseni olid Eestis väga levinud eraldi oma majandusega mõisad, millel oli eriline nimi – mõisad. Tänapäeval on taas populaarsust kogumas kõrvuti asuvate parkide ja abihoonetega maavaldused nende jõukate inimeste seas, kes soovivad hallata oma kinnisvara, rõhutades nende kõrget seisundit ja teenides sellest tulu. Sarnaselt Soomega, mida nimetatakse tuhande järve riigiks, võib ka… Read More »
Ajaloo- ja pärandi hoonete restaureerimise tähtsus on asi, mis võib sageli kahe silma vahele jääda. Tänapäeval on neid hooneid ja ehitisi, mis vajavad restaureerimist, nii palju, et kuidas me siis valime, milliseid ehitisi eelistada ja millele teistele keskenduda? Igal ajaloolisel hoonel on oma täiesti ainulaadsed põhjused, mis väärivad taastamist, nii et mõistlik võib olla keeruline… Read More »
Elu mõisas keskajal oli karm. Kõik keskajal talupojad ümbritsesid mõisa. Mõis on maa-ala, mis kuulus feodaalile. Isandad kas elasid mõisahoonetes või lossides. Peale küla olid metsad / jahimaad, mida kasutati jahipidamiseks, isandatele kuuluvad põllud, mida kasutati põllukultuuride kasvatamiseks, kirik, viljaveskid ja ait. Mõisat kaitses tavaliselt ümbritsev müür. Seal oli 3 tüüpi põlde, mis jagunesid pikkadeks… Read More »
See on ajaloo üks põnevamaid perioode, mida on populariseerinud Magna Carta, Must surm ja Saja-aastane sõda. Kuid kui palju Te keskajast tegelikult teate? Nad ei uskunud, et maailm on tasane Tõenäoliselt teab enamik inimesi seda juba, lisaks sellele, et Vikingi kiivritel polnud sarvi. Mõlemad on tükikesed viktoriaanlikest müütide kujundamisest selle perioodi kohta koos mõttega, et… Read More »
Mõisahoone on maamaja, mis ajalooliselt moodustas mõisa administratiivse keskuse, mis on Euroopa feodaalsüsteemi madalaim territoriaalse korralduse üksus. Mõisahoone oli mõisa feodaalse isanda elumaja või “kapitali segadus”. Mõisahoone peamiseks tunnusjooneks oli suur saal, millele lisandusid tütarkorterid, kuna feodaalse sõjapidamise vähendamine võimaldas rahulikumat kodust elu. Tema “kohtuparuni” või mõisakohtu juriidilised kohtuprotsessid või istungid toimusid seal üldjuhul mõisahoone… Read More »
Inglise maakohtades leidub mõisaid, häärbereid, suursuguseid kodusid või lihtsalt suuri maavaldusi. Inglismaal on palju ja palju vanu mõisaid, mis on hajutatud kaugetes maapiirkondades, ümbritsetud kaunilt hoolitsetud alade, järvede, jõgede ja metsadega. Need kaunid kohad, mida on näidatud paljudes filmides, on täidetud ajaloo, intriigide ja paljude kõmudega. Suurte Inglise mõisate külastamine nõuab teatavat planeerimist, kuid Teie… Read More »