Kuninga majapidamisest alandlikuma talupoegade eluruumini elasid majaperemehe ja tema lähimate suguvõsaga koos enam-vähem kauged sugulased ning erinev arv teenijaid ja ülalpeetavaid. Keskaegse majapidamise struktuur lagunes suures osas privaatsuse tulekuga uusajal. Keskaegse aadliperekonna militaarsest iseloomust tulenevalt oli selle koosseis valdavalt meessoost. Keskaja lõpu poole see suhe mõnevõrra ühtlustus, kuid varem koosnes leibkonna naiselik element ainult naisest… Read More »
Kui lossi asukoht oli valitud, tuli valida ehitusmaterjal. Maast ja puidust lossi oli odavam ja lihtsam püstitada kui kivist ehitatud lossi. . Muldvallide, moti ja puitehitistega lossi oleks võinud ehitada oskusteta tööjõud. Tõenäoliselt oli tööjõu allikas kohalikult härralt ning maa- ja puit lossi jaoks vajalikud puude langetamise, kaevamise ja puidu töötlemise oskused olid rentnikel juba… Read More »
Normannid eelistasid traditsioonilisi Motte ja Bailey stiilis losse, kuid neil on oluline erinevus. Puidust ehitamise asemel ehitasid nad kivist. Normani kuninglikes lossides olid täiesti massiivsed kivihoidlad, mis avaldavad muljet ka tänapäeval. Inglismaal, kus nad polnud kunagi populaarsed, ehitasid normannid massiivsete losside võrgustiku tohutute kivimägedega – osaliselt kaitseks ja osaliselt mässu ideede peletamiseks. Need struktuurid saatsid… Read More »
Torne on mitut tüüpi ja neil on mitu eesmärki. Siin vaatleme järgmist. Keep või Donjon Vana ja lihtne süsteem on paljudele kooli ajalootundidest tuttav Motte ja Bailey. Künka otsa ehitatud kaitsetorn on ümbritsetud aia ja väliskraaviga. Torn võib olla puidust või kivist ja küngas looduslik või tehislik. Motte on küngas ja Bailey on tara. Baileywick… Read More »
Male oli laialt populaarne ja sageli hasartmängude meelelahutuse allikas; nii traditsioonilises formaadis kui ka täringutega mängitud lihtsamas versioonis. Täringut oli lihtne kaasas kanda ja neid mängiti kõigis ühiskonnakihtides, sealhulgas vaimulikes. Mõnda keskajal mängitud mänge mängitakse tänapäevalgi, sealhulgas bowlingut, vangide baasi, pimeda mehe bluffi (nimetatakse ka hoodman’s blindiks) ja lihtsat “hobumängu”. Kabe (kabe) oli populaarne ajaviide,… Read More »
Pidustamine ja toidu nautimine oli keskaegse elu oluline osa, sest sõja ajal polnud eriti süüa. Aadlikud pidid maksma tema majapidamise toidu ja palga eest. Leib oli keskajal põhitoit, seda sai teha odra, rukki ja nisust. Rikkad inimesed kasutasid pakse pruuni leiva viile kaussidena, mida kutsuti kraavikaevikuteks, et imada toidust mahla ja kastet. Lossi jaoks tehtud… Read More »
Peale lihtsate tornide on kõiki losse ümbritsevad kaitsemüürid. nagu roomlased teadsid, võib lihtsaid seinu olla raske kaitsta, sest kaitsjad peavad saama tulistada kõiki väljaspool müüride lähedasi kohti. Rooma lahendus nägi ette tornide ehitamist mööda seinu. Need tornid katsid seinu. Sama lahendust kasutati keskajal. Keskaegsed ehitajad kasutasid müüride tugevdamiseks mitmeid tehnikaid, näiteks ehitasid need alt paksemaks,… Read More »
Mõisahoone on maamaja, mis on ajalooliselt moodustanud mõisa halduskeskuse, mis on Euroopa feodaalsüsteemi madalaim territoriaal korraldusüksus. Mõisahoone oli mõisa feodaali elumaja ehk “pealinn”. Mõisahoone esmajoones oli suur saal, kuhu lisandusid abikorterid, kuna feodaal sõja vähenemine võimaldas rahulikumat koduelu. Üldjuhul peeti seal, tavaliselt mõisa suures saalis, tema “kohtuparuni” ehk mõisakohtu kohtuprotsessid või istungid. Prantsusmaal peeti selliseid… Read More »
Tähtede kindlused Tähekindlus ehk trace italienne on kindlustus stiilis, mis kujunes välja püssirohuajastul, kui lahinguväljal hakkas domineerima kahur. Seda nähti esmakordselt 15. sajandi keskel Itaalias. Keskaegsed passiivsed rõngakujulised (entseinte) kindlustused osutusid kahuritule poolt tekitatud kahjustuste või hävimise suhtes haavatavaks, kui neid sai suunata väljastpoolt risti asetseva müüriseina vastu. Lisaks suutis müüri lähedale pääsenud ründav jõud… Read More »
Jaapani lossid on peamiselt puidust ja kivist ehitatud kindlused. Need arenesid välja varasemate sajandite puitvarredest ja said oma tuntuima kuju 16. sajandil. Nende areng on paralleelne lääne losside omaga, kuna nende kasutusalad olid peaaegu identsed: kaitse, strateegiline kontroll, muljet avaldamine inimestele, kes võivad probleeme tekitada, valitsuskeskus ja feodaalide ja nende perekondade elukoht. Kuigi lossid ehitati… Read More »